PUHKUS / Türgi
Türgi
97 % Türgi territooriumist on Aasias ja 3 % Euroopas. Riigi Euroopa-osa piiravad Egeuse ja Must meri ning piir Bulgaariaga, Aasia-osa ääristavad samad mered ja lisaks Gruusia, Armeenia, Iraan, Iraak ja Süüria. Erinevates maailmajagudes asuvaid Türgi osi lahutavad Bosporuse väin ja Marmaara meri. Kõige mägisem piirkond on Türgi idaosa, kus asub kuulus Ararati mägi (5137 m), mille juures peatus peale veeuputust Noa laev.
Türgi rannikualadel mõjutab ilma meri, seetõttu on sealne kliima mahedam. Riigi keskosas ja mägedes valitseb mandriline kliima. Rannaäärsetel aladel on suvi kuiv ja kuum. Türgi põhjapiirkondades, iseäranis Musta mere äärsetel aladel ei ole suved nii kuumad kui Egeuse mere kaldal. Juulikuu keskmine õhutemperatuur Musta mere ja Marmaara mere äärsetel aladel on 22–24°C, Vahemere rannikul 25–32°C, Anatoolia kiltmaal aga üle 30°C. Kõige vähem sademeid esineb maist oktoobrini (välja arvatud Vahemere rannikualadel). Suvel sajab Türgis sooja hoovihma.
Türgi riigikeel on türgi keel, mis kuulub uurali-altai keelkonda. Türgi keel on lähedane soome ja ungari keeltele.
99% Türgi elanikest on moslemid.
Türgi köök on üks rikkalikumaid terves maailmas. See on suurepärane segu Kesk-Aasia ja Vahemere toiduvalmistamise traditsioonidest. Türgis hoitakse seniajani elus 600 aasta vanuseid õukonnaköögi traditsioone. Türklaste söögilauda iseloomustab roogade küllus, toidu serveerimine on aga pigem loominguline tegevus kui kohustuslik majapidamistöö. Söömiskeskkond on türklastele sama oluline kui söök ise – kõikides Türgi linnades pööratakse restoranide ja kohvikute rajamisele suurt tähelepanu. Türgi köögis on rohkelt selliseid roogasid, mida võib valmistada mitmel moel või erinevatest koostisainetest. Toidud jaotatakse kolme suurde rühma: jahu-, liha ja taimetoidud. Türgi köögi aluseks on teravili – eelkõige riis ja nisu – ning aedviljad. Türklased valmistavad palju ilma lihata roogasid. Liha on sageli vaid lisand roa juurde – isegi kebabi puhul on suurem osa taldrikust täis garneeringut, aedvilju või jogurtit. Liharoogade peamine koostisaine on lambaliha. Lambalihatoitudest on kuulsamad shish kebab, doner kebab. Kala ja muid mereande pakutakse Türgis alati värskena. Tuntumad kalaroad on barbunya (punane kefaal) ja kilic baligi (mõõkkala). Peale selle on väga populaarsed road dolma (viinamarjalehtedesse keeratud pähklid ja rosinad) ja kamiyarik (hakklihaga täidetud baklžaanid). Türklased armastavad juua ayrani(jogurtijook) ja kanget türgi kohvi. Osmani impeeriumi aegadest on pärit aromaatse türgi kohvi valmistamine. Türklaste elus ja kultuuris on kohvil väga suur tähtsus. Kohvi joomine on avaldanud mõju inimeste suhetele, samuti türklaste traditsioonidele. Türklaste külalislahkusega on alati kaasnenud kohvijoomistseremooniad. Türgis tasub proovida türgi õlut, punast ja valget veini ja veega lahjendatud rahvusjooki rakiat (aniisiviina) ehk niinimetatud lõvipiima. Rakia kõrvale hammustatakse erinevaid suupisteid, mida nimetatakse mezeks.
